TRIIN SOOMETS [7.542]

Triin Soomets

Estonia, 1969. Es una poeta muy reconocida y estimada en su país. Miembro de la Union de Escritores de Estonia. Ha sido traducida a varios idiomas, y ha publicado:

"Sinine linn" Tallinn: Eesti Raamat, 1990

"Randmes unejanu" Tartu: T. Soomets, 1994

"Janu masinas" Tartu: T. Soomets, 1994

"Pidurdusjälg" Tallinn: Tuum, 1999

"Soon" Tallinn: Tuum, 2000 (valikkogu)

"Kaardipakk" Tallinn: Näo Kirik, 2001 (ühiskogu, kaasautorid Asko Künnap, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv ja Elo Viiding)

"Leping nr 2: luuletusi 2000-2003" Tallinn: Tuum, 2004

"Toormaterjal" Tallinn: Verb, 2004

"Kaamose kiuste" Tallinn: Verb, 2004 (ühiskogu, kaasautorid Ülar Ploom, fs, Jan Kaus, Leelo Tungal, Kristiina Ehin, Jürgen Rooste, Doris Kareva, Karl Martin Sinijärv ja Lauri Kitsnik)

"Teisele poole sinist: luulet kümnelt maalt. Tekste kolmandalt Põhjamaade luulefestivalilt Tallinnas 2003. aasta kevadel" Tallinn: Eesti Raamat, 2004 (ühiskogu, kaasautorid Marie Lundquist, Pia Tafdrup, Muniam Alfaker, Lars Saabye Christensen, Eva Runefelt, Toroddur Poulsen, Kalev Kesküla, Eugenijus Ališanka, Bragi Ølafsson, Jyrki Kiiskinen, Aleksandr Skidan, Riina Katajavuori, Steinar Opstad, Dace Sparane ja Catharina Gripenberg)

"Väljas" Tallinn: Tuum, 2006

"Kaardipakk Kaks" Tallinn: Näo Kirik, 2006 (ühiskogu, kaasautorid Asko Künnap, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv ja Elo Viiding)

"Varjatud ained" Tallinn: Tuum, 2009

Veo tus manos

Que me han cantado

Al dar de comer a los pájaros en una ciudad ajena.

Veo barcos enormes flotando en mi propia sangre,

Los veo hundirse, los veo despertar

En el puerto que ha mandado

sus chicas más guapas al muelle.

Te veo salir de la taberna, no has perdido nada.

Veo la taberna derrumbarse.

Veo a los pájaros volando asustados en tus ojos.

*

pasas frío atado con la cuerda de la experiencia

dentro se brindan las copas

la historia de cristales rotos

Traducción de Keiu Kalaus.

Poetry

I would give you my heart, but I can’t find

anywhere even the scent of its buttercups,

I have lost it somewhere, where one wanders

under golden trees in dark rain with eyelids damp.

I would give you a night, but I can’t find

the star whose rising would announce the end of the day,

in the morning you’ll have to keep your lips on mine,

take me in the middle of a sunny day.

I would give you myself, but I can’t find

anywhere even a footprint sunk in the sand,

you’ll have to catch winds and follow shadows

unheard-lightly.

Triin Soomets was awarded the annual Juhan Liiv poetry prize.

Traducción by Jüri Talvet and Harvey Hix

TRIIN SOOMETS "Toormaterjal"

* 

mida sygavamalt vaatad seda kõrgemal on taevas

päris põgeneda ei saa taevas tuleb järele

maasse ei mahu taevas saab kätte

miski ei anna varju

*

Armastusest ei aita, su vaeva ei vaeta kunagi kuskil. See, mis

loeb, on su meeles moodustuv muster. Kõik, mida puutub käsi,

saab siis mõtte. Jälje, mis jätad liiva, uhub vesi rõõmsalt ja 

ruttu.

*

Kõigest pidin aru saama enne kui sain aru sinust

nyyd on kõik selge

nyyd pole midagi teha

nyyd rohelist ja punast tilgub nakatunud vahtralt

säravale mullale

mina olen terve

mul pole kysimusi

rõõm oli kohtuda

*

XXX

tunne on mõte

mõtle sellele

eriti siis kui kaotad mõtte nagu laps võtme

ega pääse koju

vaid rabeled vastu klaasi

*

kõik loksutab mind

oranžid kardinad teevad mu tuju heaks

hallid seinad teevad mu tuju pahaks

yks inimene saab minust peaaegu aru

mina saan peaaegu kõigist aru

võtan syy enda peale

hea meelega